Plaan oli õhtuks töökaaslased ja sõbrad külla kutsuda. Võtsin ette porgandi-pähklitordi tegemise, mis kukkus lõppkokkuvõttes väga hea välja. Kartuli-kana-fetasalati tegemise võttis Rax enda peale. Tundus küll kahtlane fetajuustule kartulit lisada, aga terve potitäis pisteti pärast igatahes nahka.
Rax oli päev otsa väga salapärane: muudkui käis seletamatutel asjaoludel väljas. Siis saabus järsku Silver ja ütles, et tal on mulle üks suuremõõduline kingitus ja hoidis liftiukse lahti. Sealt hüppasid välja … Külliki ja Jan! See oli lihtsalt nii ootamatu, et ma ei saanud kohe arugi, mis nüüd toimub. Nemad ei saa ju ometi Brüsselis järku uksest sisse astuda, nad on ju talvises Eestis... . Tuli välja, et noorpaar veetis puhkust Londonis ja oli piletid Brüsselisse juba nädalate eest ära ostnud! Minu selja taga suutis lobamokk Rax sellist saladust pidada! Aga ta ütles ka, et see oli ka hirmus raske olnud. Igatahes oli asi seda väärt - kõik naersid minu täielikus jahmatuses nägu. Sellest hetkest peale oli tore olemine garanteeritud. Õhtu poole saabusid ka teised külalised ja tekkis paras segasummasuvila, keskmes kolm alla kolme aastast poissi. Siis saabus üks telefonikõne eriti toreda kutsega, nii 28. märtsi 2009 võis kohe ametlikult ülivahvaks päevaks nimetada.
Jan Erik oli ka külalistega päris seltsiv ja julges isegi suurte poistega paar mängu ette võtta, aga vahepeal tuli emme süles ikka julgust koguda.
Järgmisel hommikul kostitasid Silver ja Margot meid ja üllatuskülalisi pannkookidega , ja juba nad läksidki.
Meie saime täna õhtul aga uue üllatuskülalise osaliseks. Nimelt saabus kolleeg K, kes oli peokuupäevad sassi ajanud :) Aga oligi jälle võimalus veinipudel lahti korkida ja saiad ahju pista!
