Aprill

1. aprilli naljaks tuli meile külla Mampsel. Jan Erik tundis vanaema kohe ära, aga jäi ikka tõsiselt ja põhjalikult silmitsema. Nädalaga harjus ta uue elaniku ja tema soku-lauluga aga nii ära, et enam ei saa meiegi ilma sokku ja tema jahukotte kokku lugemata mähkut vahetada. Vanaemaga käisime Engheini lillelaadal, millest jäid eriti meelde šokolaadi ja banaaniga pannkoogid ning kokkuvajunud batuut. Lilli ja igasugu aiakraami oli muidugi ka.

Hollandis Keukenhofi aedades käisime ka. Ilmaga just ei vedanud, aga tulbipõllud ja gerbera-maja olid lihtsalt võrratud.

Pühapäeva otsustasime vürtsitada Euroopa kiireimasse lifti hüppamisega ja 20 sekundiga 102 meetri kõrgusele sõitmisega – maabusime Atomiumi ülemises pallis, kus peale vaate nautimise eriti midagi teha ei olnud. Kui alla olime jõudnud, jätsime lapse vanaema hoole alla ja proovisime ära atraktsiooni nimega Death Ride – kõige ülemise palli otsast sai mööda trossi alla tulla. Üleval jõudis mees, kes mu rakmed trossi külge kinnitas, veel Etterbeeki linnaosa näidata, enne kui mind alla lükkas. Tuul vihises kõrvus ja esimesest teise pallini langemine oli päris järsk, aga edasi sai lihtsalt jalgu kõlgutada.

5-päevane lihavõtete vaheaeg oli muidugi super! Ilm oli fantastiline ja käisime toredate kohtade peal.