Oma Belgia „imest“ oleme nüüd lahti. Kui klienditeenindusesse helistasin ja kurtsin, et kiirus on alla 1 mb ja isegi MSN-is ei saa rääkida, Skype`ist rääkimata, siis vastati mulle, et Clearwire ei olegi selleks mõeldud…. Tühistasime lepingu. Järgmisel päeval nägime koridoris teise firma sooduspakkumist ja läksime lepingut vormistama. Ootasin järjekorras, lõpuks sain löögile, uurisin-puurisin tingimusi, aga siis kui lepingu tegemiseks läks, tuli välja, et see firma Etterbeek`i linnaosas oma teenuseid ei pakugi. Uskumatu! Siis helistasin veel ühte kohta, aga seal oli neti kasutus limiteeritud gb-dega, nii et jälle mõttetu. Nii olemegi jälle internetita ja Raxil pole arvutis muud mängida kui Solitaire`t… . Mõnikord istume nagu kaks harakat oma rõdul ja püüame wifit. Vahepeal näkkab ka.
Kolmapäeval oli supertore päev. Päike paistis, ilm oli soe ja meie otsustasime minna …... loomaaeda. Umbes 20 km kaugusel Brüsselist Planckendaelis asub päris suur loomaaed ninasarviku, kaelkirjakute, ahvide, lõvide ja muude suleliste ja karvastega.
Kõige suurema mulje jättis ahvikari, kelle toidukorda me pealt juhtusime nägema. Kõigepealt viskas talitaja apelsinid ja muu hea-parema puuri uste ette ja kui need lahti tehti, hakkas trall pihta. Ruumi paiskusid tumepruunid karvakerad, kes üksteise võidu üritasid kogu toidupoolise oma sõrmede-varvaste-kaenlaaluste-lõuaaluste vahele haarata. Üks üritas nii palju apelsine kahmata, kui sülle mahtus, ja siis neid kasti peita. Kastile lükkas ta aga hoo sisse, andis gaasi ja rallis banaanikoortel sellega teiste eest ära. Paar ahvimammat ronis ringi, pojad seljas, ja karja juht käis neid kordamööda „manitsemas“.
Väga kihvt oli ka eesel, kes oli nagu juhtumisi lõngatünni alla jäänud. Isegi kõrvad olid pikkade tuustidega ääristatud. Jan Erikule meeldisid aga kõige rohkem linnud. Eriti pisikesed papagoid, kes säutsusid ja mööda puuri ringi hüplesid, ja flamingod. Teised lapsed olid tema jaoks ka suur atraktsioon. Loomaaia territooriumil oli muidu üldse väga palju lastele mõeldud mänguväljakuid ja ronimiskohti. Vabalt siblisid ringi naljakad pisikesed linnud, kel olid ülisuured jalad.
Reedel tegime jälle ühe Ikea-tuuri ja nüüd on olemine veel kodusem. Mina mässan kardinatega. Meil on elutoas neli meetrit aknaid, mis ei ole kõik ühel kõrgusel, nii et ma pidin oma traageldamisvõimed proovile panema.
Laupäeval oli siis suurpäev, mil sõitsime Belgia läänepiiri poole Spa linna Mairise ja Thierry pulma. Ilmaga küll ei vedanud, aga pruut oli kaunis ja peig vahva. Registreerimine linnavalitsuses oli üllatavalt soe ja loomulik. Ei olnud seda jalga värvisema võtvat „taa-taada-daad“ ja pruutpaari demonstratiivsisenemist. Pärast registreerimist, kui pisarad kuivanud, mindi mägede-metsade vahel asuvasse kaunisse vanasse häärberisse/lossi, kus pulmapidu toimus.
Meie aga oleme nende nädalate jooksul läbi käinud vist kõik pargid, mis Brüsselis on. Täna hakkasime ka õllefestivalile minema, aga üritus nii vahva ei olnud, et ilusa ilmaga kusagil sees olla, nii et pikutasime jälle veidi pargis muru peal. Pea kohal lendasid papagoid (päris!) ja põõsastes ragistasid skaudid (nädalavahetustel on tõesti kõik kohad neid täis). Reelika, sa kauple endale Belgiasse lähetus välja, sest siin on skautlus ikka massides ja populaarne.
Minul on veel homne päev vabadust ja siis tuleb esimene tööpäev. Väga minulikult olen paksu pabaripataka täitmise kogu aeg edasi lükanud, nii et homme hakkangi jälle pastaka käes hoidmist harjutama.
Anu, aitäh toreda sõnumi eest :)
Evelin, edu veel koera sabaga!
Kolmapäeval oli supertore päev. Päike paistis, ilm oli soe ja meie otsustasime minna …... loomaaeda. Umbes 20 km kaugusel Brüsselist Planckendaelis asub päris suur loomaaed ninasarviku, kaelkirjakute, ahvide, lõvide ja muude suleliste ja karvastega.
Kõige suurema mulje jättis ahvikari, kelle toidukorda me pealt juhtusime nägema. Kõigepealt viskas talitaja apelsinid ja muu hea-parema puuri uste ette ja kui need lahti tehti, hakkas trall pihta. Ruumi paiskusid tumepruunid karvakerad, kes üksteise võidu üritasid kogu toidupoolise oma sõrmede-varvaste-kaenlaaluste-lõuaaluste vahele haarata. Üks üritas nii palju apelsine kahmata, kui sülle mahtus, ja siis neid kasti peita. Kastile lükkas ta aga hoo sisse, andis gaasi ja rallis banaanikoortel sellega teiste eest ära. Paar ahvimammat ronis ringi, pojad seljas, ja karja juht käis neid kordamööda „manitsemas“.
Väga kihvt oli ka eesel, kes oli nagu juhtumisi lõngatünni alla jäänud. Isegi kõrvad olid pikkade tuustidega ääristatud. Jan Erikule meeldisid aga kõige rohkem linnud. Eriti pisikesed papagoid, kes säutsusid ja mööda puuri ringi hüplesid, ja flamingod. Teised lapsed olid tema jaoks ka suur atraktsioon. Loomaaia territooriumil oli muidu üldse väga palju lastele mõeldud mänguväljakuid ja ronimiskohti. Vabalt siblisid ringi naljakad pisikesed linnud, kel olid ülisuured jalad.
Reedel tegime jälle ühe Ikea-tuuri ja nüüd on olemine veel kodusem. Mina mässan kardinatega. Meil on elutoas neli meetrit aknaid, mis ei ole kõik ühel kõrgusel, nii et ma pidin oma traageldamisvõimed proovile panema.
Laupäeval oli siis suurpäev, mil sõitsime Belgia läänepiiri poole Spa linna Mairise ja Thierry pulma. Ilmaga küll ei vedanud, aga pruut oli kaunis ja peig vahva. Registreerimine linnavalitsuses oli üllatavalt soe ja loomulik. Ei olnud seda jalga värvisema võtvat „taa-taada-daad“ ja pruutpaari demonstratiivsisenemist. Pärast registreerimist, kui pisarad kuivanud, mindi mägede-metsade vahel asuvasse kaunisse vanasse häärberisse/lossi, kus pulmapidu toimus.
Meie aga oleme nende nädalate jooksul läbi käinud vist kõik pargid, mis Brüsselis on. Täna hakkasime ka õllefestivalile minema, aga üritus nii vahva ei olnud, et ilusa ilmaga kusagil sees olla, nii et pikutasime jälle veidi pargis muru peal. Pea kohal lendasid papagoid (päris!) ja põõsastes ragistasid skaudid (nädalavahetustel on tõesti kõik kohad neid täis). Reelika, sa kauple endale Belgiasse lähetus välja, sest siin on skautlus ikka massides ja populaarne.
Minul on veel homne päev vabadust ja siis tuleb esimene tööpäev. Väga minulikult olen paksu pabaripataka täitmise kogu aeg edasi lükanud, nii et homme hakkangi jälle pastaka käes hoidmist harjutama.
Anu, aitäh toreda sõnumi eest :)
Evelin, edu veel koera sabaga!
2 comments:
On ikka internet... Aga muidu kõlab kui nii tore nädalavahetus! Loomaaed ja papagoid ja puha... Ma loodan, et Sa nautisid minu eest ka Mairise pulma. Mõtte teel ikka kõike ei saa, noh.
Ja suur aitäh koera saba ületamise toetuse eest! Hoian Sind kursis:)
Edulist esimest tööpäeva Sulle! :)
No ei jõua ära oodata sinu uut postitust! Kalli teile sinna kaugele!
Post a Comment