Möödas on kolm paaritunniste nutuperioodidega ööd ja avastatud sai ka põhjus-tagajärg seos. Eile õhtul koju tulles valendas Jan Eriku suus uhke hambabeebi, üleval reas. Ja tänane öö möödus palju rahulikumalt.
Raxil kahjuks mitte, tema tegi poja peput pestes oma seljale liiga. Päevasest "ma ei saa liigutadagi"-telefonikõnest mures koju kihutatuna, leidsin eest aga suhtelistelt kõbusa meeskodaniku. Lisaks väikesele seljavalule on meil aga ka veel automure. Nimelt veetis meie truu neljarattaline jõulupühad garaažis losutades ja käima sai teda vaid "krokodillidega". Liiga vähe sai aga sõidetud ja nüüd on aku jälle tühi mis tühi. Arvatavasti peame soetama mingisuguse käivitusaparaadi... .
Eile juhtusime Bridget Jonesi I osa vaatama. Hugh Granti ja Colin Firthi kaklusstseenid on minu meelest Hollywoodi poppfilmide tipp. Hea tuju garanteeritud!
No comments:
Post a Comment