Pühapäeval põgenesime Brüsseli vihmasaju eest rannikule. Käisime 120 km kaugusel Blankenberge okeanaariumis. Väga vahva oli.
Väljas toimus hüljeste šõu: läikivad hülgepoisid ja -tüdrukud tõstsid loiba, hüppasid kepile järele ja tegid muid hulle trikka.
tundsid üksteist justkui juba ammu
püüdsid käia hästi ühte sammu
Ja neil kõigil tundus hülgeviga küljes olevat.
Väljas toimus hüljeste šõu: läikivad hülgepoisid ja -tüdrukud tõstsid loiba, hüppasid kepile järele ja tegid muid hulle trikka.
tundsid üksteist justkui juba ammu
püüdsid käia hästi ühte sammu
Ja neil kõigil tundus hülgeviga küljes olevat.
Väljas pesitses veel pisike pingviiniperekond, kes mõnust klaasistunud silmadega mugavalt lösutades kala luusse laskis. Saarmad hüppasid vilkalt vette ja välja.
Majas sees olid pisemad olendid. Kõige vahvam oli klaastunnel, kus jalutades tekkis tunne, et oled ise ookeanipõhjas. Leidus igasugu kirjusid pisikesi kalu, ringi ujus paar väikest haid. Üks hirmsuur ja pikk vibalik kala lamas tükk aega põhjas ja ehmatas oma äkilise paigaltvõtmisega Raxi oimetuks. On ikka hirmus küll, kui pöörad pead ja üüratu kolakas su ninast 10cm kauguselt möödub.
Meie üleüldiseks lemmikuks oli inimese mõõtu kilpkonn, kellele Jan Erik väga meeldis. Igatahes ujus ta meie juurde ja nii nad Jan Erikuga siis vaheldumisi üksteisele koputasid. Täitsa kahju oli ära minna. Mina sattusin vaimustusse pisikestest krabidest ja teistest molluskitest, keda eri nurga alt fotografeerida püüdsin - ikka et sõrad ees ja sõrad taga, naeratus, udune silmavaade jne. Lähedalt vaadates oli üks krabi ikka nii jube, vaatan edaspidi neid suurendatud putukatega õudusfilme kindlasti hoopis teise pilguga.
Laias raide basseinis võis lõbusaid kalakesi suisa paitada. Raid pistsid oma ninad veest välja ja tulid ise kätt tonksama. "Karvane", oli Raxi esimene reaktsioon.
Hindadest rääkides oli see lõbu päris soolase hinnaga. Kui Lissaboni Euroopa suurima okeanaariumi pilet maksab 10 euri, siis Belgia pisikene akvaariumikene küsis 15.50.
No comments:
Post a Comment