Minul oli täna ülemusega "staff report" intervjuu ehk siis midagi arenguvestluse ja aastahinnangu vahepealset. Kõik oli hästi ja minuga ollakse päris rahul. Meie (legislatiivkvaliteedi - hihihh) osakonna juhataja on väga jutukas sakslanna, nii et selle poole tunni jooksul sain mina vaevaga paar lauset vahele pressida. Naljakas oli, kui mina tema väljendi "making the office green" peale hakkasin kõigepealt mõtlema, et peaks ka mõne potilille muretsema. Õnneks jõudis üsna pea kohale, et tema räägib paberi ökonoomsemast kasutamisest. Siin ei ole eesti osakonnal aga küll enam kuhugi areneda, sest kõik kasutatud paberid katkume klambritest lahti ja prindime ka teise poole täis.
Nädalavahetus oli tore. Laupäeval hüppasime läbi Hollandist ja Saksamaalt. Tegime piiripealses saksa väikelinnas Aachenis linnatuuri - päris krõbe külm oli, aga leidsime ühe mõnusa hiina restorani, kus varbad üles sulasid ja kõht maitsvat toitu täis sai. Rax sai ootamatult väga vürtsika roa osaliseks ja veetis järgnevad pool tundi punetava nina ja õhetavate põskedega . Jan Erik pidas end väga korralikult ülal, kuigi temal oli juba kõht täis, ja ootas, kuni vanemad ka keha kinnitavad. Vahelduseks võtsime ta aga ka toolist välja põlvede peale hüppama. Seal ta siis muudkui jõnksutas end kükki ja püsti, kuni meie kõrvale istus üks Aasia päritolu naiserahvas. Siis vajus Jan Erik mingisse imelikku lamavasse poosi issi süles ja jäi lummatult tädi vaatama. Tädil hakkas ka imelik, sest poiss seiras teda niimoodi ikka hea mitu minutit. Ta üritas Jannuga kontakti võtta, aga sellest välja ei tehtud. Siis oligi aeg minema hakata ja vastumeelsus riidessepaneku suhtes juhtis tähelepanu huvitavate silmadega tädilt kõrvale, kes teab, kui kaua ta muidu neid oleks vaadelnud.
Aachenist paarikümne kilomeetri kaugusel Hollandi väikelinnas käisime Media Markti poes ja oleme nüüd tolmuimeja võrra rikkamad. Tahtsin küll hoopis leivamasinat osta, aga seal oli ootamatult väike valik. Rax on selle ostusoovi suhtes küll skeptiline, aga ära on tüüdanud meid need pudisevad saiad-leivad siin küll. Viimase aja avastus on küll "toored" leivakesed, mida müüakse vaakumpakendis ja väidetavalt säilitusaineteta. Neid on küll päris mõnus ahju torgata - 10 minutiga saavad valmis.
Pühapäeval tegime mõnusa jalutuskäigu Tervuereni metsas, mis on meile päris lähedal. Kohalike seas on see väga popp paik: seal on eraldi märgistused teedele, kus võivad sõita jalgrattad, kus hobused kapata ja millisel lastega pered jalutada :) Jan Erik magas kärus terve jalutamise aja, nii et tal jäi nägemata, kuidas me teda mööda savist ja libedat puujuurikatest künklikku teed allapoole transportisime. Vastutulnud vanapaar, kes just puhkides üles oli jõudnud, ei tahtnud ära imestada, et me käruga sellise tee ette tahame võtta. Aga ei olnud midagi hullu.
Ja veel - apelsinihooaeg on alanud! Me sõime vist nädalavahetusel 4 kilo kahe peale, nii head ning magusad on praegu.
Nädalavahetus oli tore. Laupäeval hüppasime läbi Hollandist ja Saksamaalt. Tegime piiripealses saksa väikelinnas Aachenis linnatuuri - päris krõbe külm oli, aga leidsime ühe mõnusa hiina restorani, kus varbad üles sulasid ja kõht maitsvat toitu täis sai. Rax sai ootamatult väga vürtsika roa osaliseks ja veetis järgnevad pool tundi punetava nina ja õhetavate põskedega . Jan Erik pidas end väga korralikult ülal, kuigi temal oli juba kõht täis, ja ootas, kuni vanemad ka keha kinnitavad. Vahelduseks võtsime ta aga ka toolist välja põlvede peale hüppama. Seal ta siis muudkui jõnksutas end kükki ja püsti, kuni meie kõrvale istus üks Aasia päritolu naiserahvas. Siis vajus Jan Erik mingisse imelikku lamavasse poosi issi süles ja jäi lummatult tädi vaatama. Tädil hakkas ka imelik, sest poiss seiras teda niimoodi ikka hea mitu minutit. Ta üritas Jannuga kontakti võtta, aga sellest välja ei tehtud. Siis oligi aeg minema hakata ja vastumeelsus riidessepaneku suhtes juhtis tähelepanu huvitavate silmadega tädilt kõrvale, kes teab, kui kaua ta muidu neid oleks vaadelnud.
Aachenist paarikümne kilomeetri kaugusel Hollandi väikelinnas käisime Media Markti poes ja oleme nüüd tolmuimeja võrra rikkamad. Tahtsin küll hoopis leivamasinat osta, aga seal oli ootamatult väike valik. Rax on selle ostusoovi suhtes küll skeptiline, aga ära on tüüdanud meid need pudisevad saiad-leivad siin küll. Viimase aja avastus on küll "toored" leivakesed, mida müüakse vaakumpakendis ja väidetavalt säilitusaineteta. Neid on küll päris mõnus ahju torgata - 10 minutiga saavad valmis.
Pühapäeval tegime mõnusa jalutuskäigu Tervuereni metsas, mis on meile päris lähedal. Kohalike seas on see väga popp paik: seal on eraldi märgistused teedele, kus võivad sõita jalgrattad, kus hobused kapata ja millisel lastega pered jalutada :) Jan Erik magas kärus terve jalutamise aja, nii et tal jäi nägemata, kuidas me teda mööda savist ja libedat puujuurikatest künklikku teed allapoole transportisime. Vastutulnud vanapaar, kes just puhkides üles oli jõudnud, ei tahtnud ära imestada, et me käruga sellise tee ette tahame võtta. Aga ei olnud midagi hullu.
Ja veel - apelsinihooaeg on alanud! Me sõime vist nädalavahetusel 4 kilo kahe peale, nii head ning magusad on praegu.
4 comments:
Appi kui hea!!!! Sinu mote lillepottidest ha-ha-ha, aga igatahes on teil vaga tubli osakond, wau, hea kuulda, et selliseid ka EP-s leidub, sest meie oma on veel vaga kulutaja, suhtumine, et paberit ju jagub ja prindime ikka ka e-mailid valja ja klassifitseerime ara, et siis kui kolima jalle hakkame, siis hea koos taiesti kasutuskolblike kaustadega prugikasti visata.
irw, Mairis selle viimase tähelepaneku peale.
Väga tubli, Laura! Ja need vaakumpakendis saiad on tõesti palju-palju paremad ja hommikuti on ikka päris mõnus sooja juustusaia näiteks süüa. Ma nii Norras kui nüüd eelmine aasta Belgias elades sõin just neid, sest mulle ka need poe omad ei meeldi ja pagariärist ei raatsi ka osta, seal muidu ka head. Vaata poes neid odavama brändi omasid, hinnad on hästi erinevad, aga maitsevahet küll pole. Miinuseks on muidugi see, et enamus on ikka valged saiad, lisanditega saaks leivaküpsetusmasin palju mõnusamaid ja erinevaid teha. Ma ka vahelduva eduga unistan sellest masinast.
Mairisel on leivamasin ja tõesti tuleb väga mõnus leib. Aga ma lugesin, et kui tahta rukkijahust teha, siis see on paksem ja kõik masinad ei pruugi segamisega hakkama saada.
Ja Laura, palun kirjuta blogisse iga paev kohe, nii ootan, et lugeda su tabavalt kirjutatud motteid,see toob roomu Cruchteni igavasse maaellu :)
Post a Comment